Wayfaring Stranger

Oktoober 2006 - Juuli 2010

Jõudsin Last.fm-is 130 000 looni. Pilt on Top 100 tulek-minek-kujunemine. See kitsas koht oktoober 2009 peal on vist mingi selline ajavahemik, kus ma kuulasin täiesti teistsugust muusikat, mis Top 100ni peaaegu ei küündinud. Muidu on siin tavalised kahtlusalused domineerivad - rõvedalt palju Devinit, Opethit, Agallochi jne.

Oktoobris möödub neli aastat kasutamisest ja päris huvitav on uurida-puurida kuidas maitsed on muutunud ja arenenud. Eks ole ka pleierit ja plaate kuulatud ning vahepeal läks paartuhat kuulamist lihtsalt kaduma. Hetkeseisuga on üle tuhande kuulamisega 27 bändi/artisti ning 50 esimese hulka varsti enam alla 500 mängimisega ei pääse. Olen kuulanud muusikat 6341 erinevalt esitajalt, eks millalgi suureneb ka see number. Keskmiselt kuulan päevas 95 lugu, aga nagu iga keskmine, on seda üles saada keerulisem kui langetada. Aegajalt kuulan kõvasti vähem ja siis see number langeb. Kui mälu ei peta siis kõige suurem number, mis ise olen ninud on 105 lugu päevas. Algusaegadel oli see kindlasti suurem. Awesome.

Nii palju head muusikat. Ning hea on mõelda mida kõike ma veel avastada võin.

130 000s lugu ise on Jamie Wooni Wayfaring Strangeri Buriali remiks. Terve päev olen seda juba kuulanud ja ei taha kuidagi villand saada. Kerge emokas lugu, aga kerge emokas päev kah. Ahjaa, peab ütlema et see on üks Buriali kõige huvitavamaid ja peaaegu kõige sügavam biit (minumeelest on Untrue sügavam ja In McDonalds on veidi rängema atmosfääriga). Selle konkreetse loo teeb nii heaks just sõnad ja vokaal küll.



Mingit Jungi iseloomutüübi testi tegin ka igavusest/huvist. INTJ olin. Ju vist siis.

Vot nii. Kuulan vihmasabinat ja Buriali. Hall päev, aga mitte halb.