There’s always a stroy to tell

Volber läbi, sellega on suurematesse pidustusse lühike paus sees. Volber oli võimas ja üleüldse väga meeldiv. Hommikul suutsin küll kuidagi neli promilli välja puhuda, aga enesetunne oli sellegipoolest hea, kui siis ainult natukene väsinud.

Nüüd on küll mingi külmetus külge hakanud ja siis istungi teki all, vahin mingi Lõuna-Korea tüdrukutebändi videoid, mis on üllatavalt head, ja loen tasapisi raamatut. Üleprodutseeritud poplaulud on aegajalt ikka kuradi head. Esimesena sai sellesse nimekirja Girls Aloud, siis Lady Gaga ja nüüd Girls Generation. Aa, ja All Saints ka – William Orbit on sinna teinud lihtsalt uskumatud taustad. Kõik nende puhul on nii ära töödeldud ja reaalsusest nii kaugel (kuigi Girls Generation ja Lady Gaga tunduvad päriselt päris andekad inimesed olevat), aga pole midagi parata – kui ikka on hea biit taha keevitatud siis peab meeldima. Guilty pleasure on vist inglisekeelne vaste? Eriti "guilty" tunnet pole nii et alles jääb "pleasure".

Mõne filmi olen ka vaadanud. Kung Fu Panda ja Monsters Inc. Olid esimesed kaks, mis mulle väga meeldisid. Kung Fu Panda eriti. Jällegi, ma kaifin arvutianimatsioone üldjuhul ja Kung Fu Pandas oli täitsa viisakas stoori ja huumor ka. Ütleme nii et pohmakahommikuteks sobivad sellised rahulikud, südamlikud ja kerge huumoriga animatsioonid suurepäraselt.

Ja siis vaatasin The Imaginarium of Doctor Parnassus't kah. Heath Ledgeri viimane film (paljudes stseenides asendasid teda teised näitlejad, näiteks Johnny Depp. See kuidas see võimalik sai olla, selgub filmis ofkoors), režissööriks oli vana Python Terry Gilliam, kelle pagasisse kuuluvad ka Fear and Loathing in Las Vegas ja Brazil näiteks. Viimasena mainitu mulle küll üldse ei meeldinud, kui aus olla.

See selleks – aga selle filmi lõppedes pidin oma lõua küll laua pealt üles korjama. Kurat, ma pole nii head filmi ikka tükk aega vaadanud. Seal oli nii palju sümboolikat ja allegooriaid et paha hakkas ning visuaalselt oli see kõik suurepäraselt esitatud, sinna otsa veel päris jabur stoori ning üks päris kena naisnäitleja ning oplaa, ongi Jaagule meeldiv film valmis. Mnjah...ma ei oska midagi rohkemat ka öelda nagu selle kohta, ma suhtusin sellesse filmi kuidagi hoopis teistmoodi ja see ei tundunud üldse enam tavalise filmina. Mind-bottling, to say the least. Jäin väga rahule.

/rant