Üleeile lugesin Alan Wattsi raamatut ka (The Book on the taboo against knowing who you are), nii huvi pärast. Kusagil 80. leheküljel hakkasin juukseid kakkuma ja laes ringi hüppama. Midagi ei saanud enam aru, võinoh, pigem et just sai aru kõigest. Aga siis lugesin edasi ja tema lahendus oli päris hea, kui siis esialgu natukene nukraks tegev. Peab sellel natukene laskma sisse sööbida vist.
Suvakas mõte kl 5.16 hommikul
Miks ei tehta ronge rohkem kurjakuulutavaks? Miks ei ole meil, maakera tehnoloogiliselt arenenuimal rassil, 100 tonniseid, lehmakoristajatega vaalapurustajaid, mis suudaks hea tahtmise korral kuu maale lähemale tõmmata? Selle asemel tahavad kõik mingeid swoosh-helidega Jaapani tampoon ronge.
Luksust on tarvis. Meil peaks olema tänapäeval piisavalt aega (kui te seda loete, siis te parajasti raiskate seda aega), oskust ja võimalusi, et teha kõik oma keskonnas nii kuradi luksuslikuks, täites need hingega tehtud käsitööga, mis lööb hambad ajale kurku. Kõik tehnoloogiline areng siiamaani on olnud selleks, et me saaks näha kuidas aegluubis asju õhku lastakse. Mis on sigavinge, aga nüüd võiks midagi praktilisemat teha.
Blood on the motorway, sigarett ja CSI.
No comments:
Post a Comment