Viimasel ajal on hommikud järjest kurjemaks läniud - varem oli täitsa mõnus ärgata, süüa, kooli minna ja suitsu teha. Nüüd on see ärkamine juba võrdlemisi keeruline ja üleüldine väsimus kurnab kuidagi. Seega mõtlesin väikse nimekirja teha, kuidas und parandada/energiat saada. Siinkohal võivad lahkuda kõik Actimeli-ahvid ja muud sellised. Ma ei hakka mingi Safeguardi seebiga ennast küürima selleks, et loengus vähem haigutaks.
1: Ubermani rezhiim/polüfaasiline magamine jne.
Polüfaasilise magamisega on katsetatud juba kusagil 16. sajandist alates, kuid viimase kümne aasta jooksul on saavutanud see meetod eesmärgi saada rohkem ärkveloleku aega. Sarnast meetodit kasutavad ka NASA, USA sõjavägi ning Itaalia Õhujõud. Asja iva on magada korraga väga vähe aga päevas mitu korda, mis teoorias sunnib aju ennast ümber programmeerima vastavalt sinu vajadustele. Praktikas on tegu oma ööpäevasele kellale tahakeeramisega. Üldiselt ideel on jumet, kuid see pidi mõistusele kehvasti mõjuma. Kahtlane värk, jätkan pigem oma mono(vahel ka bi-) faasilise unega, aitäh.
2: 28 tunnine päev
Kuidas see erineb eelnevast? 24 tunni asemel tekitad endale 28 tunnised päevad. See on minumeelest absoluutselt geniaalne lahendus ning kui ma kunagi saan endale piisavalt painduva töö ning inimestega üleüldse väga palju ei suhtle, siis sellest saab minu rezhiim. Seni aga imetlege seda suurepärast xkcd koomiksi.
3. Narkootikumid.
Eristan neid siiski Actimelist ja Lenorist, sest need oleks väga ajutine, olgugi et väga põnev, lahendus. Seejuures võiks siia alla panna koffeiini, mida ma juba tarbin, kuid mille mõju on siiski rohkem platseebo efekt. Mis nende kohta ikka öelda - iga hommik speedi ei tahaks teha, isegi kohvi joomine on rohkem harjumus.
4. Vähem vingumine?
Arvatavasti parim variant.
Vot tak.
Jällelugemiseni,
Jaak
PS1: Muusikast täna:
Camel - Never Let Go - progeroki lugu aasast 1973, mille algusriff on kõigile Opethi fännidele (selle blogi lugejatest siis mulle) väga hästi tuntud, ning mis on niisama ka mõnus pala
Man is born with the will to survive,
He'll not take no for an answer.
He will get by, somehow he'll try,
He won't take no, never let go, no...
Focus - Hocus Pocus - samuti progeroki lugu aastast 1973, kuid selle loo puhul on tegu hoopis teistsuguse mölluga. Psühhedeelne, arusaamatu, jabur, täiesti hull ning neetult hea. Lugege kasvõi sõnu, need ütlevad 70-ndate kohta väga palju:
Yodeadodoyodeadodoyodeadodoyodeadodo
yodeadodoyodeadodoyo-bab-baaaaa
Ahhhhhh-aaahhhh-aaaaaa-aaaaAAA!
Ohhhhhh-ooohhh-oooooo-oooOOO!
PS2: Peale neljapäeva-reedeõhtust möllu arvas mu isa laupäeva hommikul, et ma olin auto alla jäänud või peksa saanud või midagi. Talk about overkill...
No comments:
Post a Comment